Vanematel korstendel võib pigi imbuda läbi korstnaseina tuppa. See ei ole normaalne korstna seisund ja sellel on põhjused, mida saaks vältida. Ennetusselgitused ja mõned soovitused juba pigistele korstendele:

Põhjus on üks – kondents. Kondentsi tekkepõhjused aga erinevad.

Alustan sellest, et suitsugaaside temperatuur korstnapitsis peab olema üle 60 kraadi C. Tegelikult veelgi suurem, sest piiri peal töötavad lahendused ei ole kunagi kindlad lahendused. Kui temperatuur korstnapitsis on alla 60 kraadi C, siis hakkab korstnasse tekkima kondents. Kondents aga seob suitsu. Suits on happeline gaas, mis sisaldab muu koostise kõrvalt põlemata kütuse osakesi (mida mustem suits,seda rohkem). Kokku tekkib pigiks nimetatud ollus. See on tuleohtlik, põledes korstnas 1000+ kraadise kuumuse juures. Tänu oma happelisele koostisele (väävelhape) hakkab pigi tasapisi läbi kivide ja vuukide imbuma. Kui pigi on piisavalt kaua korstend “uuristanud”, siis mingil hetkel tekkivad korstnasse praod, mille kaudu tahmane kondents suisa voolab  niredena, nagu kõrvaloleval pildil. Sellises korstnas pigipõleng tähendab väga suurt riski kogu majale. Pigi põleng tekitab korstnas ülerõhu ning 1000+ kraadi kuumust surve all pragulises korstnas…

Pigi teke igapäevaselt köetavas korstnas

• Kui on suur korstnalõõr (n telliskorsten 27x27cm lõõriga) ja seda köetakse pliidiga läbi soemüüri, siis tõenäosus, et pliit oma väikese kolde ning madala väljundtemperatuuriga ei suuda suurt, kivimassiivset korstnalõõri soojaks kütta on väga tõenäoline. Soovituslikult kütta sellistel puhkudel pliiti koos ahju või kaminaga. Tõenäoliselt on nad suunatud kõik ühte suurde lõõri.
• Kui ostetakse pliit poest ja ühendatakse korstnaga läbi soemüüri. Reeglina plekist poepliidid on mõeldud ühendamaks otse korstnasse. Nende väljundtemperatuur on tavaliselt 200+ kraadi juures ning soemüür võtab üle poole temperatuurist veel maha. Jällegi on tagajärjeks kondents ning tahm. Erandina võib katsemeetodil kasutada läbi soemüüri sellist poepliiti, millel on vahesiiber, millega lülitatakse praeahi välja ja suitsugaasid juhitakse koldest üle (mitte ümber) praeahju otse väljundisse. Sellist varianti pliiti tuleks läbi soemüüri kütta avatud õhuluugiga ning mõõta soemüüri slepes väljundtemperatuuri. Kui temperatuur jääb alla 160 – 180 kraadi, siis saab kütta soemüüri ainult stardilõõriga. PS! Stardilõõriga peaks alati kütmist alustama, ehk kõigepealt köetakse soojaks korsten ning seejärel alles lülitatakse soemüür siibritega ümber talvelõõrile.
• Ohumärk on, kui pliidil on koldes vesikütte, ehk koldes on “pudelid/veetorud”. Täna pliite selliselt ehitada ei tohiks. Kui leek puutub kokku metalliga, mis on vesijahutusega, siis leegi temperatuur langeb. Oma osa võtab kolde temperatuurist maha pliidiraud ja pliit ei suuda soemüüri ja korstna jaoks vajalikku temperatuuri tekitada. Tagajärjeks võib olla jälle pigi. Vesikütte torud/pudelid võiks asetseda pliidis väljaspool kollet, näiteks  praeahju asemel selliselt, et nende vahelt liiguks läbi kuum suitsugaas, mitte koldeleek.
• Kui kütmise ajal piiratakse põlemisprotsessi koldes õhuklapiga, et tulemusena hakkab tahmama kolde uste klaase või malmuksed on pea täielikult suletud, siis põlemisprotsess küll pikeneb, kuid hapniku vaeguse tõttu toimub mittepuhas põlemine ja kogu lõõrisüsteem tahmub/pigitub.  Leek koldes peab rõõmsalt mänglema suunaga lõõri poole. Tõmme koldes peaks olema silmaga nähtav. Kui malmuksega kolle hakkab juba kohisema ning ust lõgistama või läbi klaasukse on näha tule väga “närviline” visklemine, siis on põhjust õhuluugiga piiranguid seada.
• Võib olla pottsepal on jäänud arvutused tegemata. Reeglina võtab telliskorsten umbes meetriga maha 10 kraadi C. Tavapärane korsten on  umbes 6 meetrit kõrge (korstna töökõrgust loetakse slepest, ehk küttekeha sisendist korstnasse). Seega 6 m korstend jahutab 60 kraadi ja pitsis peab olema 60 kraadi, siis alla 120 kraadi temperatuuri slepes tähendab kondentsi teket korstnas. Kuna põlemisprotsessi alguses on gaasid madalama temperatuuriga ning piiripealsed lahendused ei ole head lahendused, siis on tervislik lasta küttekehast korstnasse 180-200 kraadi C. Selleks on arvutused, mis hõlmavad koldetüüpe, lõõri pikkuseid, kütusekogust jne. Litsentseeritud pottsepp neid arvutusi valdab. Siin väga lahendusi ei ole. Võib proovida panna sleppesse termomeetri ning proovida maksimaalse tõmbega saavutada nõutud temperatuuri. Pigem võimalusel ehitada uus küttekeha.

Pigi teke harva köetavas korstnas

Siin on mõeldud kortereid/elamuid, kus tahkekütusel töötavad küttekehad on ainult abikütte ja igapäevaselt köetakse elektriliste soojuspumpade või radikatega. Siiski vahel tehakse tuli kaminasse või ka ahju. Harva köetavad korstnad jahtuvad maha ning lähevad niiskust täis. Sama tulemus on suvilates või majades, mida kasutatakse periooditi.

Alljärgnevalt kaks fotot:

Kondetsist tekkinud külmunud niiskus nädalas korra köetud korstnapitsis (välistemperatuur -8 kraadi C):

Härmatise/jäite kihi paksus korstna lõõri seinal on 1,5-2 cm

Külmunud kondents samas pitsis igapäevasel kütmisel (välistemperatuur -8 kraadi C, õhtul köetud, hommikul pildistatud). Härmatise/jäite kihi paksus korstna lõõri seinal on 1-2 mm

Välised temperatuurid samad. Vahe on aga suur. Kui nüüd harva köetud (esimene pitsi pilt) süsteem kütte panna, siis soojade suitsugaaside tulemina voolab korstnaseinu pidi alla suur kogus suitsust/tahmast vedelikku ning otsib teed läbi korstna pragude tuppa. Reeglina kuivatab igapäevases küttes olev korsten ennast ise. Harva köetud korstnad on aga niiskusega hädas. Lisaks kondentsile/jäitele korjab üks keskmine korsten aastas ligemale 100 liitrit vihmast ja lumetuisust tekkivat vett (teave pottseppade koolituselt). Niiskus otsib endale teed läbi korstna kivide ja vuukide.  Soovituslikult panna harva köetavatele korstendele mütsid, et vältida osaliselt väliseid tegureid niiskuse tekkes korstnas.

Veel probleeme pigi tekkeks

• Meie kliimas on õues (maja välisseinas) paiknev korsten suur kondentsi tekitaja, kuna ööga ei jahtu maha mitte ainult pits, vaid kogu korsten ning härmatis korstnas on ilmselt kogupikkuses. Head lahendust sellele pole.

• Kõrged pööningud (talumajad), või külmad teised korrused on samuti probleemiallikad. Sellistel puhkudel peaks slepest korstnasse minev temperatuur olema kõrgem.  On väga soovituslik soojustada telliskorstna külm, majasisene osa kivivillaga. Selleks võtta kivivill ja keerata paar tiiru kogu pööningu ulatuses ümber korstna ning kinnitada näiteks traadiga. See oleks lihtsaim abi.

Mida teha pigise korstnaga

Pigise korstna puhul häid lahendeid jälle ei ole. Sekkuma peab ja esmalt tuleks kõrvaldada pigi tekke põhjus. Seejärel tegeleda korstnaga. Lahendeid tean viis:

• Lõhkuda pigine osa maha ning ehitada uus
• Tellida korstnalõõri renoveerimine. On firmad, kes seda teevad. Korstnalõõr puhastatakse seest kettpuhastiga ning kaetakse komposiitmaterjalist seguga. Tulemuseks on vana korsten renoveeritud lõõriga. Töö on pea sama kallis, kui uue korstna ehitamine, aga kokkuhoid tuleb ajas ning kaasnevates remont-viimistlustöödes, mida uue korstna ehitamine tubades nõuaks.   (näide:  http://renore.ee/tehtud-tood/)
• Korstnalõõri paigaldatakse roostevaba metallhülss (lõõritoru). Otsad villatakse. suits hakkab edaspidi liikuma metallhülsi seest ja ei puutu kokku enam kiviga.
• Vanarahval oli tarkus – üks hooaeg põleta ainult haavapuuga. Ei ole proovinud, ei oska tulemit öelda.
• Kamina- ja ehituspoodides müüakse pigieemaldus pulbreid ning -tablette, mida igal põletuskorra ajal koldesse puudele lisatakse. Suits, mis nende pulbrite/tablettide põlemisel tekkib on väidetavalt väga keskkonnaohtlik ning kantserogeenne.

Alljärgneval väike tutvustus happekindlast korstnahülsist:

Hülss on objektil

Ankurdus korstnalõõri juhul, kui ei ole võimalik panna hülssi kogu korstnalõõri ulatuses (näiteks samalt kõrguselt tuleb lõõri kaks slepet). Hülss asub slepede peal. Alumine hülsi ots on villaga tihendatud ning ava müüritakse taas kinni. Kondents tilgub korstna põhja.

Hülsi ülemine osa villatakse ära kogu korstnapitsi ulatuses ja soovitavalt ka veidi allapoole katusepinnast.

Kattepleki alla väike tuulutusvahe ning müts hülsile. Vee valamisega plekile saab kontrollida, et vesi nõrguks kindlasti plekkidelt maha, mitte lõõri suunas. Müts peab olema korstnapühkimise tarbeks eemaldatav.

Mida teha korstna pigise välisküljega

Ei ole mingit mõtet üritada katta pigist korstend krohvi/pahtli/värvi jne kihiga. Pigi tuleb neist läbi. Eemaldage kividelt lahtine pigine kattematerjal, puhastage nii palju, kui saate. Seejärel oleks vaja tekitada korstnale hüdroisolatsioonikiht (näiteks Uninaks Uniflex´iga). Hüdrokiht ei ole hea nakkega, seepärast tuleks hüdrokiht katta mingi liimsegu ja armeerimisvõrguga. Sobilikud on põrandakütte jaoks toodetud plaadiliimid (näiteks Mira 3130 või Ceresit CM 17), need võimaldavad ka minimaalselt soojuspaisumist. Armeeritud liimikiht katta pahtli/krohvi/värviga.