Tellisahjudel tekkivad väliskesta praod, mis ajapikku laienevad. Reeglina on need sellist tüüpi ahjud, millel lõõri sein on ühtlasi ahju väline korpus (ilma deformatsioonivuugita ahjud). Pragude tekkepõhjuse lükkab kütja pottsepale ja pottsepp kütjale ja õigus võib olla mõlemal. Kui lasta ehitada endale ilma deformatsioonivuugita tellisahi, siis on see probleem juba eos
Vanematel korstendel võib pigi imbuda läbi korstnaseina tuppa. See ei ole normaalne korstna seisund ja sellel on põhjused, mida saaks vältida. Ennetusselgitused ja mõned soovitused juba pigistele korstendele:
Küttesüsteem on tervik, kui kusagilt (pliidi raua vahelt, kolde ustest, tahmaluugist jne) pressib suitsu sisse, siis on selle koha ja korstna tipu vahel mingi takistus või ebakõla. Selleks võivad olla nii küttesüsteemi enda ehitusvead, kasutuse käigus tekkinud tõrked, kui ka kõrvalised/välised tegurid. Alljärgnevalt selgitused ja juhendid:
Küttekehade talitustõrked. Ahi, kamin, pliit ajab suitsu sisse? Uus korstnapits laguneb? Ahju voodrisse ilmuvad praod? Ahju külg on kummis? jne
Millal ehitada uus korstnapits, mis vahe on kolde-, lõõri- ja ahjutüüpidel, kas moodulkorsten või telliskorsten, “saksa” ja “vene” śamoti erinevus jne.
Kütmisjuhised, sissekütmine, küttematerjal, hooldus, jne.
Kinnimüüritud korstnapits Korsten on osutunud mingil põhjusel tarbetuks ning on seest segu ning vahtpolüsterooliga suletud:
Sületäis saarepuu halge ning ahjuga juhtus selline lugu:
