Küttesüsteem on tervik, kui kusagilt (pliidi raua vahelt, kolde ustest, tahmaluugist jne) pressib suitsu sisse, siis on selle koha ja korstna tipu vahel mingi takistus või ebakõla. Selleks võivad olla nii küttesüsteemi enda ehitusvead, kasutuse käigus tekkinud tõrked, kui ka kõrvalised/välised tegurid.  Alljärgnevalt selgitused ja juhendid:

JÄRSKU TEKKIV TÕMBEPROBLEEM

• Kui küttekeha hakkab järsku suitsu sisse ajama, siis on reeglina tekkinud lõõridesse äkiline takistus – kas on korstnasse kukkunud lind või mõni muu ese (kord olid varesed või hakid tassinud pikliku konservipurgi katusele ning maiustasid korstnal selle jääkidega. Purk aga kukkus korstnasse ja jäi põiki selle keskele kinni. Paar korda olen pidanud eemaldama suvel korstnasse ehitatud linnupesi ja need on ehitatud okstest nii tugevalt, et ka korstna pomm ei lähe läbi. Lind võib ka alustada pesaehitust, tuues korstnasse mõne puuoksa ja siis tegevuse jätta. Paar korda olen sattunud korstnasse kukkunud tuvile. Lind võib ronida slepesse ja sinna surra). Tegelikult võib ka selline ummistus lasta suitsugaasid esialgu läbi, kuid hakata tasapisi koguma enda ümber tahma ning lõpuks lõõri ummistada.

• Äkiliseks põhjuseks võib olla ka korstnasse kukkunud kivi, samuti ahjulõõri lagunemisel lõõri kukkunud kivi. See tähendab kukkunud kivi jääb ette suitsugaaside liikumisteekonnale. Kui võtate vahel koldest välja kivitükke, siis on see märk sellise probleemi reaalsusest. Kivide lõõri langemist võib sagedamini kohata vanades soojamüürides. Vahel juhtub, et peale korstnapühkija käimist tõmme halveneb. Siis võib eeldada, et lõõriluud lükkas lahti mõne ajaga deformeerunud kivi või slepesse paigaldatud metallhülsi (tuleohutusseaduse järgi tuleb küttekehade ülaühendustes korstnaga kasutada metallist hülssi) . Siis võiks abi saamiseks pöörduda uuesti sama korstnapühkija poole.
• Vahel juhtub, et ahjul/soemüüril/pliidil/korstnal mõni puhastusluuk jääb lahti. Kui korstnal on suurem puhastusluuk ning see on avatud, siis korsten tõmbab sealt, kus tal on lihtsam õhku läbi vedada, ehk luugist.

AJAGA KASVAV TÕMBEPROBLEEM

• Kui ahi/pliit hakkab tasapisi kehvemini tööle ning lõpuks ajab suitsu sisse, siis peamiseks põhjuseks on lõõridesse kogunenud tuhk, mis takistab suitsugaaside läbipääsevust. Eriti ladestub tuhk horisontaalsetes lõõrides, näiteks slepes. Probleemsed on pikad sleped. Samuti ladestub tuhk ahju viimases/viimastes lõõri põhjas/põhjades. Probleemi lahendamiseks tuleb lõõre regulaarselt puhastada. Kui puhastusavad puuduvad, siis pottsepad ja korstnapühkijad saavad need tekitada. Lõõridesse võib koguneda tuhka pangetäite kaupa. Tuha ja nõe tekkimist lõõrides soodustab märgade puudega kütmine (aastaga võib pigitada lõõri seined ja lõõrid ummistada), ka suure koguse papi/paberi põletamine ahjus tekitab palju lendtuhka.
• Pliidil tasub  tõsta pliidiraud ja vaadata tuha kogust praeahju peal ja selle all ning vaadata lambiga sisse ka praeahju all olevast puhastusluugist. Pliidi suitsukäik peaks olema puhas ja vaba.
• Pikad külmad pööningud jahutavad korstnalõõri. Selle tulemusena võib hakata tekkima korstnas kondents ja pigi, aga ka ööga jahtunud korsten stardib halvasti. Lihtsaim viis on kogu pööningu ulatuses keerata ümber korstna kivivill ja kinnitada, näiteks traadiga.
• Mitte piisava hoolduse korral koguneb tuhk tuhakambris tuharestini ning kütus koldes ei saa enam põlemiseks piisavalt õhku, tagajärjeks on lõõride tahmumine. Laisast tuha eemaldamisest annab aimu deformeerunud kolderest.
• Lõõride tahmumise tekitab ka pikaajaline kütmisviis, mille puhul piiratakse õhu juurdepääsu koldesse koldeukse või õhuvõtu luugiga eesmärgil, et nii põlevad puud kauem. Õhu piiramisel tekkib koldes mittetäielik põlemine ning põlemata osakesed ladestuvad tahmana lõõris. Kütus põleb küll kauem, kuid madala temperatuuriga ning mitte puhtalt. Sellise kütmisviisi tunnuseks on tahmunud koldeseinad ning ukseklaas. Kui koldes on tahma, siis seda enam on tahma täis lõõrid. Koldeseinad peaksid olema heledad ja ukseklaasil pigem hele vine.

PERIOODILINE TÕMBEPROBLEEM

• Kui suitsu ajab sisse periooditi ja siis jälle süsteem töötab, peitub viga reeglina pottsepa arvutustes või pigem nende tegemata jätmises. Korstnal on oma tõmbejõud, mis tekkib korstna pikkusest ja hõõrdetegurist (korstna lõõri karedus). Oma osa mängivad selles suitsulõõri mahu muutused (laienemised/kitsenemised) ning sisse/välja ulatuvad ebatasasused lõõris. Need tekitavad suitsugaasides pööriseid. Samuti on oluline korstnalõõri suuruse vastavus küttekehadele. Oluline tegur on õhuniiskus ja temperatuuride vahe toas ja õues. Kõikide nende teguritega kokku tekkib korstnal tõmbejõud, mis peab ületama küttekeha poolt tekitatud takistuse. Takistusteks on küttekeha lõõri pikkus, lõõri pöörakute arv ja pöörakute nurgakraadid, lõõrimahu muutused, lõõri karedus, lohud/nukid/nurgad lõõrides ja õhuvõtuavade avatus koldeustes. Pottsepal tekkib ajaga tunnetus ning tavapärased küttekehad võib ta valmis ehitada ilma arvutusteta. Siiski vajab tänapäevane kütteehitis dokumenteeritud passi ning see juba seab vajaduse arvutustele. Vanasti, kui arvutuskäike polnud, kehtis “rusikareegel”, et küttekeha lõõri pikkus ei tohtinud olla suurem korstna pikkusest. Tänaste arvutustega on võimalik ehitada tunduvalt pikema ja keerukama lõõrisüsteemiga küttekehasid, aga ehitamine “kõhutunde” pealt võib lõppeda sellise tulemusega, et korstna tõmbejõud on ainult veidi suurem küttekeha takistusteguritest. Sellistel juhtudel küttekeha normaaloludes töötab, aga kui ilmnevad niisked ilmad, madalrõhkkond, välistemperatuur soojeneb, siis tõmbe- ja takistustegurid võrdsustuvad ning küttsüsteemi talituses ilmnevad tõrked. Sellistel puhkudel on raske midagi muuta, sest süsteem vajaks terviklikult ümber ehitamist. Lihtsaim viis sellistel puhkudel on tekitada sundtõmme, ehk paigaldada korstnale korstna ventilator.

• Omaette problem võib olla tuule suunast sõltuv takistustegur. Kui teatud kindla tuulesuunaga küttesüsteem tõrgub, siis on korstna asukoht halb või on korsten liiga madal. Katuse harjal asuvate korstendega üldjuhul probleemi pole, aga tekkib, kui korsten asub katuse kaldel, harjast  paar meetrit või rohkem eemal ja pole piisava kõrgusega. Kui tuul puhub katuseharjaga risti, tekkib harja taga hõrendus, mis muudab tuule suunda diagonaalselt allapoole. Võib juhtuda, et tuul keerab ennast harja taga korstna suunas sellise jõuga, mis takistab suitsugaaside väljumist korstnast. Avatud kamina- ja vahel ka pliidi puhul lööb tuppa suitsupahvakaid. Lahenduseks on ehitada korsten kõrgemaks või paigaldada talle metallist kõrgendus. Miinimum kõrgus (mõõdetuna korstna harjapoolsemast, ehk lühemast küljest) on 120 cm.

VEEL PÕHJUSEID TÕRGETEKS

• Liiga hermeetiline korter, näiteks kipsseinad ja plastikaknad ilma ventilatsioonita. Korsten ei saa välja tõmmata, sest korterisse ei tule õhku peale. Sellistel puhkudel tehakse värskeõhuklapp välisseina,  võimalikult küttekeha lähedale. Üks ahi põletab kütteprotsessis ära umbes kaks toatäit õhku.
• Vannitoa ja köögikubude sundventilaatorid tekitavad korteris negatiivse rõhu ja korsten ei pruugi seda ületada. Töötavate kollete puhul võib tagajärjeks olla suits toas. Korteris tekkiv alarõhk võib tõmmata korstna kaudu tuppa ka naaberkorstnast väljuva suitsu.
• Välikorsten, ehk maja välisküljel paiknev korsten on meie kliimas paiknevalt alati halb lahendus. Korsten jahtub ööga maha ning külm/rõskeke õhutropp korstnas on pea alatine probleem kolde startimisel. Lahenduseks on jällegi korstna ventilator.
• Korsten on liiga madal (ühekordsete majade ja teise korruste küttekehade probleem). Korstna töökõrgust arvutatakse slepe kõrgusest korstnapitsi tippu. Kui korstna kõrgemaks ladumine osutub tülikaks/keeruliseks/kalliks, siis võib panna plekist kõrgenduse. Happelised suitsugaasid söövad nii umbes 10+ aastaga pleki läbi, kui see variant aga töötab, siis teise kõrgenduse võib tellida juba roostevaba. Eelis ladumise ees on, et paigaldus on 20 minutit tööd. NB! 1/3 torust peaks asetsemas lõõris ning 2/3 pikendusena. Kui kinnitada toru lihtsalt katteplekki külge, siis tuul murrab ta varsti maha. Toru peab olema korstnapühkija tarbeks eemaldatav – kinnitada düüblitesse eemaldatavate kruvidega või korstnatipu kattepleki külge plekikruvidega.

• Kui tehase ahi (poest ostetud moodulahi/kamin/pliit) ajab suitsu sisse, siis saab asi olla kas vales paigalduses või korstnas.
• Paigaldusviga, mis vahel juhtub – ahi/kamin/pliit ühendatakse suitsutoruga korstnaga ja ühendustoru lükatakse liiga pikalt korstnasse. Kui toru läheb juba korstna suitsukäigu sisse, siis ta vähendab korstnalõõri normaalset ristlõiget, mingil hetkel tekib kriitiline piir ja suitsugaasid ei mahu enam täisulatuses läbi, pressides mujalt välja.
• Korstnalõõr peab vastama küttekeha vajadusele. Valmisahjul on antud tavaliselt ühendustorude ja korstnalõõri parameetrite sobivus. See ei tohiks olla väga palju suurem ja kindlasti mitte väiksem. Suures  lõõris (27×27 cm ja suuremates) ei tööta väikse väljundiga kaminad/pliidid. Kui Küttekeha väljundi diameeter on 110-115 cm, siis ta tõrgub korstnaga, mille lõõri mõõdud on 27×27 cm. Suuremad küttekehad (koldes korraga 10+kg puid), ei taha tõrgeteta töötada väikeses (14x14cm) korstnalõõris või väikese ristlõikega slepega. Reegel – 1 kg küttepuud vajab 20 ruutsentimeetrit ristlõike suurust slepes (näiteks 10 kg puid vajaks 200 ruutsentimeetrist ristlõiget slepes). Seega, kui on väikese ristlõikega slepe ja suur kolle, siis saaks olukorda parandada selliselt, et kütate korraga 2/3 tavapärasest kogusest ning lisate 1/3 puid, kui eelnevast kogusest on pool juba põlenud. St puude kogus, mis ära põletatakse jääb samaks, aga suitsugaaside ruumala on kogu protsessi vältel väiksem.
• Vahel on toru korstnalõõri põhjas ning ummistub korstnast pudeneva tahmaga.
• On ka juhtunud, et moodulkorstendes voolab kondents mööda toru küttekehasse, põhjustades niiskust ahju sees ja rasket kolde startimist, kuna viimases lõõris on niiske õhu tropp.
• Niiske/külm korsten – suvilates, majades, kus muidu köetakse mingi muu kütteallikaga ning vahel tehakse tuli kaminasse/ahju. Korsten jahtub maha, läheb niiskeks ja jälle kolded stardivad probleemselt, pressides esmalt suitsu välja, kust saavad (n. tahmaluukidest) ja hakkavad normaalselt tööle 5-10 minuti pärast. Kui selline “stardisuits” on problem, siis jälle  korstna ventilator. PS! Sügisel kütteperioodi alustades on see tavapärane problem pliitide puhul. See on igati normaalne ning ei ole pottsepa vale töö. Sellistel puhkudel soovituslikult alustada kütmist “terava” pilpatulega ning sealt edasi minna halgudele.
• NB! Suviselt kasutatavad kütteseadmed (pliidid, väliköögid jm) ei stardi ilma tõrketa, kuna temperatuur õues ja toas on pea samasugune. Kui õues on soojem, kui toas, hakkab korsten tööle tagurpidi – puhub õuest tuppa. Süsteemi saab tööle 5-10 minutiga, aga tõrge kolde startimises on selle loomupärane osa. Seega kui pottsepp ehitab suvel teile pliidi, mis suitsu sisse ajab, siis ei pruugi see olla halb pliit. Välistemperatuur peab lihtsal langema nii 10 + kraadi juurde.
• Poolavatud siiber tekitab lõõris pöörised, mis takistavad normaalset gaasi kulgu lõõrides. Ava siiber alati täielikult.
• Korstnal on mitu lõõri ja lõõrid on altosas omavahel ühenduses – üks puhastusluuk. Sellistel puhkudel tuleb lõõriseinad kinni laduda ja tekitada igale lõõrile oma puhastusluuk.
• Korstnapits on laotud tunduvalt laiemaks korstnalõõrist – vahel on karniisidega pits laotud nii, et kivide väljaasted ei ole seestpoolt kividega kompenseeritud ning lõõr lainetab seest nagu pitsi välismuster. Vahel on lihtsalt pits laotud mugavusest laiem. Selline pitsi laienemine tekitab pööriseid ja keeriseid ning need on takistuseks suitsugaaside normaalsele liikumisele. Selline pits võimaldab tavatingimustes küttesüsteemi tööd, aga piiripealsetes olukordades võib saada määravaks.
• Kui maja kütteseadmelele on paigaldatud põlemisõhutoru, mis võtab põlemisõhu õuest (tavapäraselt toru läbi vundamendi) – toru võib olla ilma soojustuseta ning ilma kaldenurgata, st tekkiv kondents torus ei voola torust välja vaid jääb kusagile lohu kohta ning hakkab kogunedes tasapisi takistama õhu läbilaset torus.
• Veel õhuvõtutorust. Kui korsten on madal ja asub mitte harjal, vaid katuse kaldel, ja põlemisõhu toru asub samal maja küljel, siis võib juhtuda, et üle harja tulev tuul keerab harja taga oleva õhu hõrenduse tõttu korstnasse ja väljub alt õhuvõtu torust – lükkab süsteemi tagurpidi käima. Pilukoldes liigub leek mitte tõusulõõri, vaid piludesse. Õhuvõtutoru paigaldus planeerida kohe algselt selliselt, et toru avaus jääks katusekaldel oleva korstnaga maja vastasküljele. Juba samale küljele paigaldatud toru puhul kõrgendada korstnapitsi nõutud kõrgusele.
• Üks uus probleem, mis on kaasnenud vinguanduritega – umbes pool tundi/tund peale ahju/soemüüri kütmist ning siibri sulgemist, hakkab tööle vinguandur. Põhjus pole reeglina mitte koldesse jäänud söed, vaid tahm, mis omasoodu lõõrides edasi vindub.  Ilmselt on siibrid 100% suletud (tänane nõue on 3% pidevat läbilaset suletud siibri puhul). Lahendus on: soemüüri siibrid tõmmatakse välja ning puuritakse 10-se puuriga mõned augud. Ahju klappsiibri vahele võib panna plekist klambri, mis takistab siibril 100% sulgeda. Ei pea kartma, et ahi/soemüür maha jahtub. Tubade tuulutamine jahutab kordades rohkem.
• Poest ostetud pliidid on reeglina mõeldud ühendamaks otse korstnasse. Kui need ühendatakse soemüüri, siis nad hakkavad pigitama ja tahmama soemüüri ja kindlasti korstend. Pottsepp saab ühendada need soemüüri keskele või siis lülitatakse pliidi praeahi välja (osadel pliitidel on selleks eraldi siiber) ning köetakse avatud õhuluugiga, tekitades maksimum tõmbe, mis omakorda tõstab temperatuuri koldes ja lõõrides. Selliste lahenduste puhul peaks alati mõõtma temperatuuri korstnasisendis, ehk slepes. Temperatuur seal peaks olema 180-200^oC. Alla 160 ^oC kisub olukorra halvaks ja süsteemi pigitumine/tahmumine on kaasuv problem.

KUIDAS OTSIDA VIGA

• Tavapäraselt hakkan peale õuest – pilk korstnapitsile näitab, kas sealt on puudu mingi kivi (võib olla kukkunud korstnasse).

• Milline on korsten ning kunas käis viimati korstnapühkija.
• Kas viga on kogu aeg või tekis mingil ajahetkel.
• Kas puud on kuivad (mõõdan vahel ise), kas põletatakse koldes ka peale kuivade puude midagi. Vaatan koldeseinu, ukseklaasi, kolderesti ja tuhka koldes. Sealt saab teavet kütmistavadest.
• Korstnalõõri ristlõike ning korstna kõrguse suhe küttekehaga ja vaba korstnalõõr. Avan slepe puhastusluugi ning testin põleva tikuga. NB! Ära kunagi pane tuld/leeki lõõri. Kahel korral olen olnud juures ahjulõõri süttimisele (pigi lõõris hakkab põlema – veidi peale lahtist leeki lõõris tekkivad kümned suitsuotsa taoliselt hõõguvad täpid lõõri seitnes). Põleng korstnas või slepes võib lõppeda vana ja deformeerunud küttesüsteemi korral maja üldpõlenguga, sest temperatuur korstnas ulatub tavapärase 200 ^oC juurest 1000 ^oC  juurde. Korstnapõlengu korral tuleb kohe kutsuda päästeteenistus ning süsteemi õhuvõtuavad tuleb sulgeda. Eemalda korstna ümbert põlevad materjalid Sea valmis kustustusvahendid kuni päästekomando tulekuni. Ohtlikud kohad on sleped, läbiviigud vahelagedest, pööning koos rämpsu ja saepuruga vastu korstend.

• Liigutan tikku puhastusluugi ees aeglaselt üles alla. Tugev tõmme kustutab tiku. Hea tõmme tõmbab leegi tugevalt korstnasse. Kui leek ainult mängib õrnalt on ummistus slepes või korstnas. Korstna ummistust näeb, kui päevavalges asetada korstna puhastusluugist sisse peegel ning vaadata alt üles. Slepe sisu näeb kaameraga ja selle puudumisel asetan lõõri lambi ning uurin peegli abil slepe sisu. Spetsiaalse kaamera puudumist asendab tänapäeval ka mobiiltelefoni kaamera.
• Kui korsten töötab, siis liigun puhastusluuke avades (eelmised tuleb sulgeda) ja tikuga testides järjest kolde poole. Puhastusluukidest näeb ka tuha kogust lõõri põhjades. Kui kusagil luugi juures tõmme tuntavalt halveneb, siis on takistus selle ja eelmise mõõdetud koha vahel.
• Kontrollin ka siibrit, selle avamist ja sulgemist. Vaatan slepes kasutatud metallhülsi paiknemist lõõri suhtes (võib juhtuda, et toru on pärast harjaga puhastamist oma kohalt liikunud) ning ühendutorude paiknemist korstna suhtes (sellest oli eelnevalt juttu). Soemüüri lõõrikäikude uurimiseks tuleks kaamera puudumisel puhastusluugist viia lõõri sisse lamp ja peegel, sama saab teha ka ahju puhul.
• Pliidil tõstan pealt pliidiraua, vaatan, et kivid oleksid omal kohal ning suitsukäik vaba ning puhas. Probleemsed kohad on praeahju peal ja all. Alla näeb, kui vaadata lambiga sisse praeahju all olevast puhastusluugist.

NB! Ettevaatust käe pistmisel lõõri, kus on lahtised kivid -need võivad kukkuda käe peale ning kiiluda käe lõõri selliselt, et käe kättesaamine ilma küttekeha demonteerimata osutub pea võimatuks. Selle töö tegemine eeldab abi olemasolu või hoia töökorras telefon käeulatuses. Minul on see korra juhtunud ning on väga stressirohke olukord.

Enamuste tõrgete ära hoidmine on küttekehade normaalne ja õige kütmine kuivade puudega, õigete kogustega ja sätestatud perioodilisusega. Küttesüsteemi peab puhastama igal aastal!