Tellisahjudel tekkivad väliskesta praod, mis ajapikku laienevad. Reeglina on need sellist tüüpi ahjud, millel lõõri sein on ühtlasi ahju väline korpus (ilma deformatsioonivuugita ahjud). Pragude tekkepõhjuse lükkab kütja pottsepale ja pottsepp kütjale ja õigus võib olla mõlemal. Kui lasta ehitada endale ilma deformatsioonivuugita tellisahi, siis on see probleem juba eos sisse kodeeritud. Alljärgnevalt aga parandamisest:

Oleks mõistlik lasta ahi üle vaadata kutselisel pottsepal, sest vahel võib olla kahjustus tuleohtlik. Eriti ohtlik on praod sellistes kohtades, kus lähedal on puittarind või palju tolmu. Eriti vanemad inimesed on harjunud ahjulael kuivatama erinevaid tuleohtlike asju ja nad sinna unustama/jätma.

Kui ahju slepe (viimalõõr ehk ühenduslõõr korstnaga) on praguline, siis selle töö peaks jätma pottsepale. Sleped on ühed tuleohtlikumad kohad küttesüsteemis. Nende parandamine ei seisne üksnes pragude täitmises, vaid üldjuhul tuleb nad täitsa lahti võtta, ära puhastada ning paigutada ülemistesse slepedesse seadusega nõutud metallhülsid koos puhastusvõimaluse loomisega. Hülsid ankurdatakse, et neid korstnaluuaga puhastamise käigus paigalt ei lükataks.

Kuna ahi kütmise käigus paisub ja kahaneb, siis ta pidevalt loksub korstna suhtes ning pragu korstna ja ahju vahel on vältimatu. Eriti ohtlikuks muutuvad teise korruse ahjud, mis puitpõrandale ehitatuna ajapikku maja vajudes muudavad oma kallet korstna suhtes. Sellest lähtuvalt nõuab tänane seadusandlus ülaühendustes metallist hülssi ja selle paigaldamine võiks jääda pottsepa pädevusse, kuna eeldab ka teadmisi lõõri ristlõigetest ja metalli paigaldamisest küttesüsteemi. Alljärgnevalt pilt ühest ohtlikust, aga sagedasti esinevast slepest:

Kõik vuugid, mis on laotud paksemalt/laiemalt, kui 15 mm, on küttesüsteemis potensiaalsed lagunejad. Kui vaja täita laiemaid vahesid/vuuke, siis paiguta segu sisse kivitükke või  korrektne kivist liist. Kuna küttekeha on kütmise käigus pidevas liikumises, st ta paisub ja kahaneb iga küttekorra, siis laiad vuugid on kohad, kuhu praol on kõige kergem tulla.

Kuidas pragu laieneb – soojuspaisumise tulemusena toimub kütteseadmes väga väikene mahu muutus. Prao servad nihkuvad teineteise suhtes mikroskoopiliselt ning prakku pudiseb  segust üks või mitu liivatera. Jahtumisel ahi kahaneb, kuid pragu enam ei sulgu, kuna lahtised terad on vahel. Iga kord paisudes pudiseb juurde ja jahtudes pragu sulgub üha vähem. Nii ta ajapikku kasvab.

Kui prao serv on must, nagu ülemisel pildil, siis see on märk, et sellest praost imbub tuppa suitsu ja vingugaase. Leegi olemasolu puhul lõõris on need praod ka tuleohtlikud. Kui kipsinoa teraga kontrollida, siis tavapäraselt saab lükata noa tera täisulatuses sügavikuti prakku.

Parandamisest 

Kui nüüd pottsepp on kütteseadme üle vaadanud ja hinnanud, et võite ka ise parandada, siis see käib järgmiselt: kõigepealt, et oleks turvaline, eemaldage ahjult/kaminalt/pliidilt/soemüürilt või mida te parandate tuleohtlikud asjad ja tolm ning kütke ta keskmisest veidi kuumemaks. See on vajalik selleks, et toimuks tavapärasest veidi suurem paisumine. Kui tellissein on juba soe/kuum, siis võtta akutrell ja 6 mm kivipuur. Puuri kõik pragulised vuugid umbes 5 cm sügavuselt välja. Hoia trelli suunaga kergelt ahju poole kaldu, et pudisev segu ei sattuks trelli peasse (see on vajalik trelli eluea hoidmiseks).

Järgmisena puhasta vuugid tolmuimejaga.

Niisuta pritsiga vuugipinnad seest poolt. Proovi nii, et vesi ei hakkaks mööda ahju alla valguma, sest tsemendi ja savisegune vesi määrib kive. See ei õnnestu küll hästi, kuid mida vähem voolavat vett, seda parem.

Ettevalmistatud sein vuukimiseks näeb välja nii:

Nüüd võta valmis segu (kas savimört või tsemendilisandiga savimört) liibile ja vuugirauaga suru segu vuuki. Tihenda, st suru segu vuuki ja kuna kuuma kivi tõttu tahkub segu kähku, saad teda pressida veidi aja pärast ka teatud jõuga. Vuugid ühtlustatakse ja silutakse vuugirauaga ennem, kui nad muutuvad heledaks. Vuugirauda või vuugikellut müüakse erineva laiusega. Mina kasutan valdavalt 8 mm laiust, aga vahel läheb vaja ka 6 mm ja 10 mm laiust vuugirauda. Ennem poest toomist hinnake vuugi laiust, mida vuukima asute.

Kui segudest väga ei tea, siis näiteks Weber ClayMortar on tsemendisisaldusega savimört. Sobib ka Uninaks Kvaliteet Ahjusegu, mis on ilma tsemendita savimört. Mõlemad on valmissegud ning ei vaja mingeid lisandeid.

Kui tellismüüritis on vuugitud, siis tuleks ta puhastada. Veega pesemine teeb pigem hullemaks. Hea tulemuse annavad betoonipuhastusvahendeid, näiteks Penosil BetClean. Pudelil on kasutusjuhend, siiski hoiatan, et tegu on happelise vedelikuga, mis rikub kõik rauast detailid, millega kokku puutub. Seega siibrivarred, ahjuuksed, puhastusluugid jne tuleks eelnevalt teipida. Samuti kasuta isikukaitsevahendeid – prillid, kummikindad jne. Väldi vedeliku sattumist vuugile. Kasutan puhastamisel nõudepesusvammi, kastes selle otsapidi kergelt vedeliku sisse ning kotrollides, et nuustik ei tilguks, teen kivipinnad niiskeks.

Parandatud tellismüüritis näeks välja selline:

Hoolimata välisest korrasolekust, tuleb teada, et ahi ei ole mitte korras vaid parandatud ja praod võivad ilmneda varem või hiljem uuesti. Sinnamaani saab aga rahulikus tempos kütmist jätkata. Selline parandus ei eelda mingit järgnevat sissekütmist, ehk jätkake järgnevatel päevadel tavapärase kütmisega.